esmaspäev, 4. mai 2015

Kiviktaimla rajamine ja hooldus





                 Kiviktaimla ajalugu
   Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, milles tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid “jumalikustatud”. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust.
   Eestis hakati alpi- ehk kiviktaimlaid rajama kuskil eelmise sajandi 20. aastate algul, põhjuseks toona nagu tänapäevalgi aiale uudse vormi ja omapära lisamine. Rohkem rajati neid sinna, kus juba oli olemas sobilik kivine paik, alles hiljem hakati kive taimla rajamiseks ka mujalt kohale tooma. Mitmest vanast publikatsioonist võib leida õpetusi kena kiviktaimla rajamiseks, kus seda soovitatakse kui uudset ja väga huvitavat haljastusvõimalust.




Kiviktaimla

 

Kiviktaimla olemus


Kiviktaimla on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Alpitaimede asjatundjad soovitavad kasutada mõistet "mägiaed" suurema ning "mägitaimla" ja "mägipeenar" väiksema paiga kohta, kus kasvatatakse alpitaimi. 

   Eestis enamjaolt erinevatel kiviktaimla liikidel vahet ei tehta või siis lähevad ekspertide arvamused teatud asjade nimetamise osas lahku. Enamik meie koduaedade "kiviktaimlaid" ongi ju lihtsalt isekombineeritud lillepeenrad põllul või aias üle jäänud kivide ning rannast või metsast leitud puurontide ja kändudega. 


  Uurides välismaa kirjandust, siis seal on piirid selgemini paigas ning alpiaed (alpine garden) jaguneb veel omakorda eri tüüpideks taimerühmade nõudmiste ja kujunduse järgi. Nendeks on kaljuaed (ka mägi- või mäestikuaed - rock garden), rusukaldepeenar (või ka killustikupeenar - scree bed), kõrgpeenar (raised bed), kuivmüür (dry-stone wall) ning küna- ja moldaed (trough and sinks garden).
  See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ning õite värvusega.

  Kivid ei ole selles peenravormis kindlasti mitte vähetähtsad. Kivid parandavad taimede kasvukeskkonda, talletades endas soojust ja kaitstes niimoodi taimejuuri külma eest. Samuti lähevad kivid kevadel varakult soojaks, mis äratab varased sibultaimed ja teised kevadlilled. 

  Kiviktaimla, nagu kõik muu kujunduses, peaks olema osake tervikust ja seotud ümbrusega. Kui krunt asub mere läheduses või muidu liivasel ja kivisel pinnal, siis tundub ka kiviktaimla ümbritseva looduse loomuliku jätkuna. Üksik väike kivikuhjake aias mõjub pigem juhuslikult ja tekitatult kui loomuliku ja looduslikuna.




     Alpitaimla rajamine


  1. Vali välja või tekita kunstlikult kuivem, kehva või liivasema mullastikuga päikepaisteline koht, kuhu soovid oma kiviktaimla rajada. Väga hästi sobib igasugune ebatasane ala aias, mida muuks hästi kasutada ei saagi ning kindlasti ei tohiks planeeritava peenra ligidal olla suuri puid. Elamu vahetusse lähedusse kiviktaimla rajamisel tuleb hoone ümber vähemalt pool meetrit vaba maad jätta. Kõige paremini mõjuvad kiviktaimlad, mis on rajatud mäenõlvakutele või süvistatud aedade kallakutele. Kallakuid võib rajada ka tugimüüride najale või luua päris mäestikuahel siledale pinnale.
2. Valitud alal teha umbrohule ning murutaimedele tõrje kas pimendamise teel või kasutades näiteks herbitsiidi Roundup. Esimene variant on looduslikum ja võtab kauem aega, teine kiirem, kuid sel juhul peab arvestama üsna tugevate mürkidega oma mullas. Viimaste uuringute kohaselt on glüfosaat (üks Roundupi toimeainetest) inimesele kantserogeense toimega. Seejärel kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind läbi ning eemaldada kõik umbrohujuured. Juhul kui valida mürgitamine, siis naati sisaldavat pinnast on mõistlik pritsida veel teiselgi aastal, ta on väga visa hingega. Osja sisaldavale pinnasele kiviktaimlat rajada ei soovitata, seda umbrohtu on tavaliselt võimatu hävitada.
3.   Drenaaži kasuta kindlasti savikal pinnasel, pehmel liival pole seda vaja. Drenaažikihiks sobib jäme killustik vms., kindlasti jälgi, et lubjalembesed taimed saaksid paekivist, hapulembesed aga graniit- või põllukivikillustikku. Kihi paksus võib olla 10-20 cm, olenevalt aluspinnasest. Drenaažikiht kaetakse kihi või isegi kahe kihi tugeva peenravaiba või filterkangaga, et ta ei seguneks mullaga ega ummistuks.
4.  Vali missuguseid kive kasutada soovid. Eesti puhul on valikus kas pae- või raudkivid. Lisaks võiksid olla suures alpinaariumis kavandatud  ka käimisrajad või eraldi kiviplaadid, mis võimaldavad juurdepääsu taimedele ja lihtsustavad hooldamist, nii et kivide koguse arvestamisel ei tohi unustada ka neid.
5. Märgi maha peenra asukoht ja kuju. Kodustes tingimustes võib kasutada selleks tööks aiavoolikut peenra piiride märkimiseks, kaste kõrguse paika panemiseks ning puitlatte peerna kalde märkimiseks
6.  Vali välja taimed, mida soovid istutada. Tasub meeles pidada, et paevikide vahel kasvavad lubjalembesed ning graniitkivide vahel hapulembesemad taimed. Enamik kiviktaimla taimi peaks õitsema mais-juunis, lisaks planeerida kivide vahele mõned igihaljad taimed ning kääbuspuud ja -põõsad, et vaade oleks ilus aastaringselt. Ühes grupis võiks olla 3-5 taime ning soovituslikult võtab üks sort enda alla pisut suurema ala, mitte ei ole mitu pisikest taimekest siin - seal. Kui istutada põhimõttel palju ja erinevad, muutub kiviktaimla botaanikaaiaks ja soovitud mõju ei saavuta. Parem on mitte luua sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.
7. Ettevalmistatud pinnale tuleks asetada kivid. Mida suuremaid kive kasutada, seda parem on tulemus. Väga suured kivid süvista 1/3, veel parem 2/3 ulatuses maasse. Kivide vahedesse tuleks panna kiviktaimlale sobilik muld, mis koosneb võrdsetes osades jämedast liivast või peenest kruusast, turbast ning tavalisest sõelutud aiamullast. Olenevalt istutatavate taimede eelistustest saab viljakuse tõstmiseks lisada segule aiamulla asemel hoopis komposti ning kuiva ja hõredama konsistentsi saavutamiseks rohkem graniitkillustikku või liiva. Lase mullal vajuda või vajuta seda ise kergelt allapoole. Vajaka jäänud kohtadele lisa veel mulda. 
8.   Kuna taimed on müügil enamasti nõuistikutena, saame neid kasvukohale kuni üsna hilise sügiseni sobitada (aga nii, et nad jõuaksid veel enne külmade saabumist juurduda). Nii pole meil seega tarvidust kevadel alpipeenra tegemisega ülepeakaela tõtata. Pottides olevaid taimi on hea ka eelnevalt kohale sobitada - neid võib mitmeid kordi ümber tõsta. Kui oled otsustanud kuhu, milline taim sobib, istuta need kivide vahedesse.
9. Taimede ümber ja peenardele laota 2-5 cm paksune killustikumultš, mis kaitseb mulda kuivamise eest ning kergendab mägiaia hooldust. 
10. Pärast istutamist kasta taimi korralikult. Järgneva 2-4 nädala jooksul tuleb kasta vastrajatud alpitaimlat vajadustmööda, et lõplikult juurdumata taimed veepuuduse tõttu ei hukkuks. Juba juurdunud taimede juured ulatuvad sügavale ja kasta pole neid reeglina tarvis. Vaid pika põua ajal tuleks alpitaimi niisutada.


Alpiaed

KIVIKTAIMLA VÕIMALUSED:

  • Kiviktaimla võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena.
  • Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana.  
  • Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele.  


OHUD KIVIKTAIMLAS (kui see on valesti rajatud):

  • Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid.
  • Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett.
  • Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud.
  • Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi.     
  

Sobilikud taimed alpiaeda



  Looduslikult algab mägitaimede levikuala umbes 1800 meetri kõrguselt, kus metsad enam jõuliselt ei kasva ning puud muutuvad viletsamaks ja jändrikumaks.
   Sealt algab roomavate põõsaste ja kääbuspuude eluala, kus tunnevad ennast imehästi ka mägililled. Mägitaimi leidub väga erinevatest sugukondadest, neid ühendab vaid eelistus kasvukoha suhtes.

   Mägedes on kasvuperiood väga lühike, see algab järsku intensiivse õitsemisega kohe pärast lume sulamist. Mõned õied on juba ka lumes olemas.

   Üldiselt on mägitaimed madalakasvulised, esiteks tingituna temperatuuri kõikumisest, teiseks pidevalt puhuvatest tuultest, kolmandaks vältimaks liigset aurustumist maapealsete osade pinnalt.

  Juurestik on hästi arenenud, tihti pikk ja tungib sügavale kivide vahele, kus on niiskust ja jahedust. Sademeid on küll mägedes rohkem kui lausmaal, aga maapind on kiviklibune ega säilita vett endas.

   Mägitaimed kasvavad vähenõudlikult kehvadel kruusastel ja liivastel pinnastel, kus liigvesi kiiresti ära voolab, kui vaid neile piisavalt palju valgust pakkuda.

Rohttaimed:

      Taimenimi
Ladinakeelne taimenimi
Kõrgus
Valgusnõudlikkus
Mullastik
perekond mägisibul
Sempervivum spp.
5 – 25 cm
Kasvab lauspäikeses
Kuivem liivmuld
nõeljalehine leeklill
Phlox subulata
10 - 20 cm
Päikeselisest poolvarjulise kasvukohani
Eelistab toitainevaest pigem happelisemat mulda
pisikellukas
Campanula coechleariifolia
10 - 15 cm
Päike, poolvari
Kuiv, parasniiske muld
perekond kukehari
Sedum spp.
10 - 60 cm
Enamik liigid kasvavad päikese käes, kuid kaunis kukehari kasvab ka poolvarjulises kasvukohas
Kuivemapoolne aiamuld, v a kaunis kukehari, kes soovib viljakat mulda
igihaljas ibeeris
Iberis sempervirens
 kuni 25 cm
Päikesepaisteline kasvukoht, talveks katta kuuseokstega
Kerge toitaineterikas muld
Arendsi kivirik
Saxifraga x arendsii
8 – 25 cm
Soovib päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta
Soovib parasniisket huumusrikast mulda
nurmnelk
Dianthus deltoides
10 - 30 cm
Päikesepaistelises kohas
Liivakas parasniiske pinnas
harilik müürilill
Cymbalaria muralis
5 - 10 cm
Päikeseline või poolvari
Eelistab lubjasemat kiviklibusemat, niiskemat pinnast
alpi hanerohi
Arabis alpina
15 – 25 cm
Päikesepaistes eelistab kasvada
Kuivem pinnas, vähenõudlik
perekond aubrieeta (kivikress)
Aubrieta spp.
 kuni 15 cm
Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht
Kasvavad lubjakal, kuid toitainerikkal mullal



Puittaimed:

Puu nimetus ja sort
Ladina keelne nimetus
Kõrgus
Laius
Kasvutingimused
harilik kadakas 'Green Carpet'
Juniperus communis
0,2 m
1,5 m
Päikeseline koht, sobib ka toitainevaene pinnas
kääbus-mägimänd
Pinus mugo pumilio
0,8 – 1,2 m
1,2 m
Päikeseline kasvukoht. Sobib  kuiv ja toitainevaene muld
harilik elupuu
'Teddy'
Thuja occidentalis
0,6 m
0,6 m
Päikeseline kasvukoht,
pinnase suhtes vähenõudlik
laiuv kadakas 'Nana'
Juniperus procumbens
0,3 m
1 m
Eelistatult päikesepaisteline kasvukoht, kuid kasvab ka poolvarjus,  mullastiku suhtes vähenõudlik
laiuv tuhkpuu
Cotoneaster horizontalis
0,5 – 1 m
0,8 – 1,5 m
Kasvab nii päikeses kui varjulisemas kohas, sobivad kõik mullad





Soovituslikud lingid, kust saab abi kiviktaimla rajamiseks ning planeerimiseks:

   Hästi põhjalik materjal mida on vaja rajamiseks ja kuidas seda teha samm-sammult. Põhimõtteliselt tehakse puust ja punaseks joonistel ette. Väga hea materjal oma peenra planeerimise ajaks, kuid hooldusest selles videos ei räägita.
   Hansaplanti puukooli tootmisjuht Mihkel Saar annab juhiseid, kuidas oleks õige alustada mägitaimla loomist ning kui suuri kive, missugust pinnast ja taimestust sinna valida. 
   Kolmest osast koosneb saade, mille käigus aiandusproff Arnold Hannust rajab tühermaale kiviktaimla. Räägitakse tüüpvigades, kivide paigutusest ja muust millega tuleb rajamisel arvestada. Põhjalik ja hea materjal enda kiviktaimla loomisel eeskujuks võtta, sest videos on kõik algusest lõpuni lisaks teoreetilisele tarkusele ka praktiliselt läbi tehtud. 
   Väga süvitsi võetud läbi, mis alpiaed on, miks mingid tingimused on taimedele vajalikud, kuidas planeerida, nipid ja hoiatused kiviktaimla rajamisel ning lühidalt ka hooldustöödest. Lisatud on taimenimekiri, kes alpiaias kasvada võiksid.


 Alpiaia hooldus:

   Vastupidiselt levinud arvamusele vajavad alpitaimed ka  hooldust:

  • põua ajal kastmist
  • kobestamist
  • taimede kärpimist ja laiutavate taimede piiramist
  • äraõitsenud õite eemaldamist
  • väetamist
  • rohimist
  • talvel katmist
   Siin ei saa täpsemaid juhiseid anda, eelkõige tuleb oma taimi jälgida ja uurida nende kasvunõudeid. Väetada võib kevadel mõne lämmastikuvähese, fosforit sisaldava üldväetisega, häid tulemusi on andnud Kemira Marjaväetis. Väetiste puhul kehtib reegel parem vähem kui rohkem. Vastasel juhul kasvavad taimed liiga kohevad, kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida.
  Aeg-ajalt peab taimedele lisama ka mulda, kasvades kulutavad taimed mulla huumusaineid ja muld vajub kokku. 
  Rohimine on samuti tähtis, sest paljud alpitaimed ei kannata mingit konkurentsi. 
   Talvel kaetakse mitmed taimed meie lumeta talvede tõttu kuuseokstega, mõned ka koguneva niiskuse ning selle jäätumise eest klaastahvlitega.
    Igihaljad taimed vajavad kevadel ka varjutamist.

                      Kokkuvõte


  Lingid valisin päris pika analüüsi tagajärel teistega võrreldes, sest materjali on küllaga sel teemal, kuid mitte kõik ei olnud minu silmis sobilikud. Palju on blogisid oma aeda loodu kohta ja enamikel neist ei ole mingeid algteadmisi kuidas tegelikult kiviktaimla välja nägema peab, seega on nad vaid nimeliselt kiviktaimlad, kuid sisu poolest mitte, aga läbi tuli nad siiski uurida. Tahtsin valida kõige paremaid ja kasulikumaid materjale, kuid lõpuks jõudsin otsusele, et parim on igast allikast natuke võtta ja ise oma materjal kokku panna. Nii on ta minu jaoks kõige ülevaatlikum ja ühes kohas.

    Kaks esimest videot :
Mihkel Saar, kes on Hansaplant OÜ tootmisjuht, üks osanik ja juhatuseliige ning muidugi ka aednik, annab üsna mitmes videos ülevaate alpiaia rajamisest, taimede valikust ning hooldusest. Lisaks on tema nime mainitud artiklites toalilledest, roosikasvatusest jm. juures. Jutt selge ja asjalik, ei puterda ega pobise - jätab enesekindla mulje ja tunde, et ta teab teemast päris palju. Ühest artiklist leidsin, et ta on aiandust õppinud ja  oma teadmisi täiendanud hoopiski Saksamaal, nii et ehk meil on rohkemgi kõrva taha panna kui esialgu tema vanuse järgi vaadates eeldasin. 

    Kolmas video:
  Arnold Hannust tundub paljude jaoks väga usaldusväärne inimene, sest päris mitmes erinevas aiasaates on teda pandud nõuandeid ning näpunäiteid jagama. Peale väikest googeldamist leidsin, et lisaks meisteraedniku tiitlile on ta  ka Rapla lähistel asuva Haideaed OÜ omanik. See oli esimene puukoole Eestis, mis hakkas tootma ning pakkuma konteineristikuid ning müüma omakasvatatud püsililli. Seega on tal mitu aastakümmet kogemusi aianduse vallas, nii et mees peaks tõesti teadma, millest ta räägib.

   Enamus allikaid üldiselt kordasid oma juttu, kuid paljudes oli väga pealiskaudselt ja lühidalt asjale lähenetud, seega need jätsin ma välja. Ma püüdsin valida sellised, kust sai kõik tähtsamad asjad kätte ning samas ka mingisuguse kujutluspildi silme ette, kus polnud mitte ainult teooriat vaid ka oma kogemusi ja nõuandeid lisatud, et tulevaste alpinaariumi rajajate elu kergemaks teha. Soovituslik taimesortiment ei teeks ka paha. Seega neljas link peaks enamvähem nendele kriteeriumitele vastama.
   
  Valisin teemaks kiviktaimla, sest see huvitab mind rohkem ja lootsin, et oskan sel teemal ka midagi kaasa rääkida, kuid tuli välja, et olen seni täielikku väärinfot omanud ja meie aias olev peenar ei kuulu isegi mitte ühegi alpiaia liigi alla. Endale tundus küll seda peenart rajades, et ju ta ikka üks korralik kiviktaimla on, kuid tegelikult on see nagu paljudel eestlastel hoopis lillepeenar mõne pisikese kivi ja puuroikaga. Nüüd tean igaljuhul paremini, kuidas õiget alpiaeda rajatakse ja kui millalgi selle loomisega peaks jänni jääma, siis tean vähemasti, kust materjali juurde leiab. Erinevaid ideid ja nippe on netiavarustes küll ja veel. Minu jaoks oli peaaegu kõik uus ja huvitav, kuna ma ei teadnud ju õigest alpiaiast tegelikult midagi. Ma ainult arvasin, et tean. Igatahes pidevalt kostis arvuti tagant kas "aaa" või "ooo" ja vahel ka "vau" ning nii mõnigi pilt sai salvestatud tuleviku tarbeks ideede kausta. Igati kasulik kodutöö :)


Kasutatud kirjandus:
Postitaja: kell

2 kommentaari:

  1. Unknown26. mai 2015, kell 05:56

    Hinnang:
    Istutusala tüübi olemus on töös kenasti kajastatud. Alpitaimla rajamine on samm-sammult lahti kirjtatud. Meeldis see, et on välja toodud nii kiviktaimla võimalused, kui ka ohud. Sobivate taimede nimekiri on korrektne ja ülevaatlik. Töö kokkuvõte on igati asjakohane. Eriti huvitav oli kolmest osast koosnev saade "Paradiisiaiad", kus aiaproff Arnold Hannust rajas tühermaale kiviktaimla. Vaatasin saateid suure huviga. Ka Mihkel Saare jagatud videosoovitused on asjalikud ja põnevad. Tore, et just neid infoallikaid oma töös kasutasid. Aitäh!. Nüüd olen ka mina selles valdkonnas pisut teadlikum. Töö vormistus on sujuv, sinu tööd on hea ja kerge lugeda. Tundub, et tööd kirjutades oled olnud väga usin, sest kasutatud materjalide loetelu on pikk. Minu arvates vastab sinu töö igati nõuetele ja ei vaja mingeid muudatusi. Veelkord aitäh ja soovin edu!

    VastaKustuta
  2. Unknown10. juuni 2015, kell 01:28

    Hannele on teinud väga põhjaliku töö kiviktaimlast: alustades kiviktaimla ajaloost, lõpetades selle põhjaliku rajamise õpetusega. Ilmselt liigagi põhjaliku, kui antud töö seda meile ette nägi. Hannele toob välja erinevad kiviktaimla tüübid (+ nende ingliskeelesed nimetused), samuti pidlid erinevatest peenratüüpidest.

    Kiviktaimla tuleks rajada aia kõige päiksepaistelisemasse kohta, sinna sobib väheviljakam muld ning vältida liigniiskust ja seisvat vett. Kiviktaimla ise hiljem on vähenõudlik, kuid tema rajamine alguses nõuab põhjalikku ettevalmistust. Teha tuleb väga hoolikas umbrohutõrje (kas siis keemiline või pimendamine) - kui selles osas järelandmisi teha, on hiljem väga raske kiviktaimlas umbrohuga võidelda. Hoolsalt tuleb läbi mõelda ka kiviktaimla kalle ja milliseid kive kasutada. Soovitatakse ühes aias kasutada ainult ühte liiki kive: kas siis ainult paekivi või ainult maakive. Hannele seda oma töös ei maini, küll aga räägitakse sellest juurdelisatud videotes.Oluline on kivide suurus- mida suuremad, seda paremad!, nende asetus ning taimlasse istutavad taimed.

    Välja toodud taimede nimekiri oli hea, kõiki taimi võib kasutada kiviktaimlas, ilmselt on ka Hannele selle korduvalt üle kontrollinud. Välja oli toodud erinevate kõrgustega taimi, küll ei olnud ära märgitud nende õitsemise aeg, mida peaksin vajalikuks, kui soovime õiteilu kiviktaimlas nautida terve suve (mitte ainult mais-juunis).
    Hannele kirjutas lahti ka kiviktaimlate ohud ja võimalused.

    Ära olid mägitud neli erinevat allikat internetist. Hannele põhjendab, miks just need materjalid oma töös ära toob, ning on teinud autoritest Mihkel Saar ja Arnold Hannust põhjaliku ülevaate.
    Väga meelid Maalehe videolõik Hannele töös: https://www.youtube.com/watch?v=44voBu8hkPs

    Töö on vormistatud hästi (mõnes kohas oli kirjafont erinev), ülesehitus on loogiline, kasutataud allikate nimekiri oli aukartustäratavalt pikk: kasutatud oli nii interneti allikaid, kui ka erinevaid käsiraamatuid. Töö vastab nõuetele ning on selle lugejetele igati hariv. Väikese miinusena võib mainida, et sellist nn üldist juttu oli ehk liig palju, kohati kippus jutt korduma, aga huvitav ja sisukas igal juhul.

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)