pühapäev, 12. juuli 2015

Refleksioon

Lugesin Pireti tööd turbapeenra rajamisest alljärgnevalt lingilt:

http://piretiaed.blogspot.com/2015/05/turbapeenar.html#comment-form




  Kuna ma varem (enne Aianduskooli tulekut) midagi turbapeenrast ei teadnud, siis selle otsest nime ja pilti hakkasin kokku panema alles koolipargis rodoaeda nähes. Tänu sellele oli enamik Pireti tööst oli mulle uus ja huvitav lugeda. Ma ei olnud varem sellist turbaplokkidest laotud peenart kuskil kohanud või polnud osanud tähelepanu pöörata, seega puudus mul selle kohta ka oma kindel arvamus. Ainult eelarvamus tekkis esimest korda nähes, et selle asja rajamine on ilmselt ülikeeruline ja kuidas veel sellist pärast hooldada ning ega mulle turba välimus ka väga kutsuv ei tundunud. Üleüldse mida teeb turvas metsa all ning mitte rabas? Milleks vedada endale seda koduaeda? 
  Nüüd kui ma olen juba pisut (mitte veel väga, aga pisut) targem ja tean, et on erinevaid muldasid armastavad taimed ning millised taimed täpsemalt haput mulda eelistavad, mõtlen ma teisiti. Praeguseks on tekkinud tunne, et võiks endalegi sellise pisikese rodo- või  magnooliaaia rajada või lastele mustikaid kasvatada. Viimased ju igati kasulikud marjad ja nagu ma Pireti tööst lugesin, siis ei ole ei turbaia rajamine ega hooldus üldse nii keeruline nagu ma algselt arvasin. Tuleb ainult näpuga järge ajada tema blogipostituses, vaatamaks kuidas õige on ja siis vastavalt juhendile tegutseda. Kui teedki midagi valesti, siis parandad ennast ja järgmine kord oled targem. Õnneks on Piret ära märgistanud ohukohad, kus võib vigu teha ja neile oma töös ka tähelepanu juhtinud.
  Pireti taimevalikut vaadates, usun, et peenra rajamisel just puudust uutest ja huvitavatest taimedest ei tule, kuna ma tean hapulembelistest taimedest üsna vähe ja minu jaoks on nad hetkel kõik uudsed ja väga põnevad. Kukits, triandrusnartsiss ja habemätas on minu jaoks täiesti võõrad nimed- ise ka imestan,et kus ma elanud olen, aga no mitte pole kuulnud varem. Nüüd olen :)
     Töös on esitatud kenasti kasutatud materjalide loetelu ja pildid koos linkidega, kust juurde infot otsida kui vaja. Jutt on sorav ja hästi mõistetav isegi minusuguse jaoks, kes turbapeenrast mitte midagi ei jaga. Kiidan postituse tegijat ja soovitan teistelgi lugeda.

laupäev, 11. juuli 2015

Konteinerhaljastus


  Armastan sukulente ja kaktuselisi, sest nad on küllaltki iseseisvad, taluvad hästi kuiva mulda ja üldse nö. äraunustamist. Et mul neid kodus aknalaual mõni juba kasvab ja tulevikus plaanin seda kollektsiooni laiendada, siis koostasin oma konteinerhaljastuse plaani ka just neist taimedest, mida sooviks edaspidi oma aknalaual kasvamas näha. Sukulentsed taimed sobivad väga hästi liikuvale inimesele, kellel pole aega/tahtmist/võimalust pidevalt oma taimedega tegeleda, kuid kes koju rohelist nurgakest siiski soovib. 

Näide 1

Näide 2





1) Minikaktuseaia tegemiseks võtan oranži alusega emailita savipoti, sest kaktused ja sukulendid armastavad looduslikku materjali rohkem kui plastikut. Mõõtmeteks 55*20*25 cm. Maht 27500 cm³ ehk 27,5 liitrit.

Aukudega savipott, millele saab aluse eraldi juurde osta

2) Katan poti põhja 2-3 cm paksuse kihina kas savipoti kildude, klaasikildude, jämedateralise liiva, kiviklibu või kergkruusaga, et edendada vee liikumist poti allosas. See on vajalik, sest sukulendid ei kannata, kui nende juured pikemat aega vees peavad olema. Liigniiske juurestikuga sureb enamik neist lihtsalt välja. Teralist materjali kulub 3300 cm³ ehk 3,3 liitrit.

3) Drenaažikihi peale võiks laotada pisut puu- või aktiivsütt, mis seob endaga võimalikud potis tekkivad kahjulikud ühendid. Kuna soovituslik kogus oli aktiivsöe paki peal 100g 100 liitri kohta, siis lisaksin ühtlase kihina sütt 27,5 g.
Aktiivsüsi

4) Ülejäänud poti katan ääreni substraadiga (kulu 24200 cm³ või 24,3 liitrit), milleks valin poest kaktusemulla (nt 5 kotti Biolani 5 L kaktusemulda) või segan selle ise kokku jämedateralisest liivast ja kompostist. 
Kaktusemuld 5L

5) Viljakat mulda sukulendid üldiselt ei taha. Selleks, et hoida lõpptulemust kauem kompaktse ja ilusana, ei tasuks taimepotti lisada ka väetist, et taimed liialt kiirelt venima ja laiutama ei hakkaks. Seega ei kasuta ma oma minikõrbeaia rajamisel ei väetist ega ka hüdrogeeli (taimed on ju pigem kuivalembesed).

6) Taimed valin nende kasvutingimuste omavahelise sobivuse järgi, et ükski oma naabrit segama ei hakkas ning neil koos kasvades ikka hea ja mugav oleks. Niisiis edasise hoolduse lihtsustamiseks tuleks jälgida, et ühte potti saaksid kas sama päritolumaaga taimed või sarnaseid tingimusi vajavad taimed, mitte et üks on suurt õhuniiskust, varju ja palju vett vajav ja teine eelistab kuiva õhku ja pinnast ja kasvab kõige paremini lauspäikeses.
Näiteks selline taimevalik 

7) Potti võib taimede vahele panna ka mõned huvitavad kivid (kasvõi rannast korjatud), teokarbid, puujupid vms, mis kuidagi kõrbeteemaga haakuks ja vaadet ilmestaks.
Valik teokarpe

NB! Nipp kurjade torkivate kaktuste istutamisel :) Väga teravate asteldega kaktuse istutamine käib paberiga või riide abil. Voldid paksult paberi/riide kokku ja asetad selle ümber kaktuse, nii saad vabalt taime liigutada ja ka kinni hoida, kuid ta ei pääse sind torkama.


Minu taimevalik oleks selline:


  • Kivilehik – Lithops salicola on pärit Lõuna-Aafrikast. Soovib väga palju valgust ja päikest. Parim on teda kasvatada lõunapoolsel küljel/aknal. Talvel ja juunist-augustini on puhkeperiood, sel ajal kastmist ei taha. Varakevadest hilissügiseni kasta pealt kord kahe nädala tagant, altpoolt kastmist ei talu.


Lithops salicola
  • Kääbuskaktus – Rebutia – esivanemad on pärit Boliiviast ning Argentiinast. Kuni 10 cm kõrgune taim, mis vajab valgust ja päikest, samuti sobib hästi lõunapoolne aknalaud. Talvel tahab jahedas puhata. Suvel kasta mõõdukalt, talvel hoida kuivas.
Rebutia violaciflora ionantha



  • Nudinupp - Gymnocalyciumkääbuskasvuga taim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast. Septembrist maini hoida soojas päikeselises kohas, kuid vältida tugevat otsest päikest. Alates maist võib viia välja täispäikese kätte ja kasta ülepäeviti või kuuma ilmaga iga päev hoidmaks mulda niiskena. Talvel kasta vähe, vältimaks täielikku läbikuivamist.


Gymnocalycium ragonesii

  • Kleistokaktus – Cleistocactus - pärineb samuti Boliiviast ja Argentiinast, võib kasvada kuni 3 m pikaks, kuid tema läbimõõt on ainult 6 cm. Eelistab otsest päikest, kuid mitte kõrgeid temperatuure. Suvel anda piisavalt vett ja talvel hoida peaaegu kuivana.
Cleistocactus strausii

  • Soomuslehik – Echeveria - on pärit Mehhikost. Kasvab 5-25 cm kõrguseks. Väga leplik toataim, talle meeldib päikesevalgus, (lõunapoolne aknalaud) ja tänu lihavatele lehtedele ta palju kastmist ei vaja. Talvel kasta väga harva. Leherosetti mitte vett lasta. Suveks võib viia õue.
Echeveria glauca 'Compton Carousel'

  • Rohketäpiline kübarkaktus – Astrophytum myriostigma – on kuni 23 cm kõrgune Mehhikost pärit kaktuseline, mida tuleb märtsist oktoobrini üsna vähe kasta, sest juured ei kannata liigniiskust, seega taime tuleb kasta vaid siis, kui muld on kuiv. Alates oktoobrist hoidke talvel kuivana. Puhkeajal ei tohi olla toas ka palju õhuniiskust, läheb kergesti mädanema. Kasvab poolvarjust täispäikeseni, kuid on täheldatud, et taime värv on tumedam ja rikkalikum kui ta on kasvanud poolvarjus.
Astrophytum myriostigma
  • Vööt-aaloe - Aloe variegata – pärineb Aafrikast ning Vahemeremaadest. Kasvab kuni 26 cm kõrguseks. Muld peaks olema pisut viljakam kui teistel liikidel. Eelistab päikselist kasvukohta ja suvel mõõdukat kastmist. Talvel tahab valgusrikast kuiva jahedat ruumi ja väga harva kastmist.
Aloe variegata

  • Kera-piimalill - Euphorbia obesa – Lõuna-Aafrikast pärit kuni 20 cm kõrgune sukulent. Armastab sooja (27-35 kraadi) ja päikesevalgust aasta läbi, kuid kannatab ka tavalist toatemperatuuri ja õue viimist. Kasta kasvuperioodil regulaarselt kui muld on pealt kuivanud. Talvel hoida kuivana, kuid muld ei tohi siiski täiesti läbi kuivada.
Euphorbia obesa

Euphorbia obesa x bupleurifolia












  • Teravalehine havortia - Haworthia attenuata – Lõuna-Aafrika päritolu kuni 20 cm kõrgune sukulent. Kasvab nii päikeselises kui poolvarjus. Eredate päikesekiirte eest (kevadel) tuleks taime kaitsta, sest need muudavad lehed punaseks. Kasta kui mullapind on kuivanud, üle kasta ja lehekodarikku vahele vett ajada ei tohi. Talvel kasta harvem.
Hawortia attenuata v. zebrina



  • Pakstaim/tüsik - Pachyphytum oviferum – 15-30 cm Mehhikost pärit sukulent, mis võib kasvada nii valguses kui varjus. Kasta vastavalt vajadusele, üle mitte kasta. Lehtede vahele vett mitte ajada.
Pachyphytum oviferum

  • Kestvik – Aeonium arboreum 'Zwartkop' - pärineb Kanaari saartelt. Kasvab hästi parasniiskes, mitte liiga külmas ega liiga kuumas kuni 90 cm kõrguseks. Armastab päikest ja valgust, kuid võib vajada liiga kuuma ilmaga ka pisut varju. Kasta regulaarselt, pigem rohkem kui vähem või kasutada tema potis harilikku lillemulda, mitte kuiva kaktusemulda.
Aeonium arboreum 'Zwartkop'


  • Ferokaktus – Ferocactus latispinus - on kuni 30 cm kõrgune ja pärineb USA ja Mehhiko kõrbetest. Tahab regulaarset kastmist, kui enne peab muld on läbi kuivama. Vajab kasvamiseks palju valgust ja mõõdukat temperatuuri (12 kuni 18 kraadi).
Ferocactus latispinus


  • Zeilmanni näsakaktus – Mammillaria zeilmanniana 'Ubinkii' - kuni 15 cm kõrgune kaktus, mis kasvab looduslikult Mehhikos. Väljas kasvades sobib ka vähene vari, kuid aknalaual tahab täispäikest ja palju valgust. Kasta mõõdukalt, nii et pealmine kiht jõuaks läbi kuivada. Talvepuhkuseks jahedamasse kohta ja ainult nii palju vett, et muld täiesti läbi ei kuivaks.
Mammillaria zeilmanniana 'Ubinkii'


Minu sukulentide poti kavand näeb välja selline:


 

  Väikeste taimede vahele võib panna kivikesi ja teokarpe kuni nad suuremaks kasvavad ning paljunevad ja mõned tühimikest ise ära täidavad. Suveks võib selle konteineri välja päikese kätte tõsta. Sügiseks uuesti tuppa tuua, sest enamik sukulente meie kliimat aastaringselt ei talu. Toas läheb pott edasi lõunapoolsele aknalauale, kust saab väga erilisi talvitustingimusi nõudvad taimed eraldi pottidesse istutada, et asetada nad nõutud asupaika. Peale talvitumist võib nad uuesti ühte konteinerisse istutada. 


Kasutatud kirjandus:


Pildid: