UURIMUS
VÄETISTE, MULTŠIDE, KATTEKANGASTE JA GEOSÜNTEETIDE OMADUSTE JA
KASUTAMISE KOHTA
1.
VÄETISED
Väetised
on ained, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, selle kvaliteedi
parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil ja millede mõju
avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete
varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks.
Väetistega viime taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid
või parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja
bioloogilisi omadusi. Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist,
külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist,
külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist.
Väetised
jagunevad:
1.1.
Koostise alusel:
a)
orgaanilised väetised –
sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised, põhk,
puidujäätmed (puukoor, saepuru), puude ja põõsaste lehed,
mereadru jne.
Turvas
on
mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata
sete.
Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes
surnud
taimeosakestest, kus nood vees
hapnikuvaegusel
täielikult ei lagune.
Turvas
moodustub peamiselt turbasamblast
(Sphagnum),
aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea)
jäänustest.
Kompost
(ladina
keeles compositus)
on orgaanilise
aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel)
tekkiv
ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost
on looduslik väetis.
Haljasväetis
on
toores taimne mass, mis väetamise otstarbel küntakse mulda.
Lehed
tuleks ära korjata noorte võrsete, muru ja igihaljaste taimede
pealt, sest niisked lehed võivad põhjustada mädanikku. Nad
varjavad valguse ka muru pealt ja sellele tekivad inetud pruunid
laigud. Igal pool aga lehed kurja ei tee. Näiteks puude, põõsaste
ja puhmikute alla ning puhtaks tehtud lille- ning
köögiviljapeenardele võib lasta koguneda kuni 10 cm paksusel
lehekihil. Kõige parem on, kui kaevata lehed hargiga mulda, et tuul
neid minema ei puhuks ja lagunemisprotsess saaks kiiremini alata. See
kindlustab värske toitainerikka huumuse tekke, mis aitab taimedel
kevadel taas täies ilus õide puhkeda. Kõige paremini sobivad
lehemulla tegemiseks õistaimede ja viljapuude lehed. Sellisel
meetodil saab lahti suurest hulgast lehtedest ning lehtedes ja okstes
leiduvad toitained toimivad
maheväetisena. Lehekate hoiab taimed soojas ning kaitseb neid
talvekülmade eest. Kõdunemata jäänud lehed tuleks kevadel
kindlasti eemaldada, sest kasvama hakkavad taimed vajavad värsket
õhku ning päikesevalgust.
Mereadru
- Eesti rannikualadel ja saartel on orgaanilise väetisena kasutatud
põisadrut (Fucus
vesiculosus),
mille kuivaine on suhteliselt taimetoiteelementide rikas. Kuna
adru laguneb mere ääres võrdlemisi kiiresti ja sellega kaasnev
toiteelementide kadu on nimetamisväärne, tuleks sügistormidega
väljauhutud adru enne püsivate külmade saabumist põlluserva
vedada ning virnastada. Pärast sulamist ja mõnenädalast käärimist
kevadel võib selle laiali laotada ning sisse künda. See on
suurepärane sõnniku asendaja. Adru laguneb mullas kiiresti, selles
sisalduvad toiteelemendid muutuvad taimedele kergesti omastatavaks.
b)
mineraalsed väetised – ammooniumnitraat,
superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt.
Ammooniumnitraat
on puhas, kontsentreeritud, taimede poolt kiiresti omastatav
lihtlämmastikväetis, mis on ülemaailmselt hästi tuntud ja
populaarne. Ammooniumnitraadiga väetatakse taimi nende külvamiseni
ja kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Ammooniumnitraadiga väetamine
kiirendab taimede kasvu ja arengut, kõrvaldab lehtede kolletamise,
taimed muutuvad valgu- ja suhkrurikkamateks.
Superfosfaat -
Fosfor
avaldab positiivset mõju juurestiku arengule, aitab viljadel
õigeaegselt valmida, puu- ja köögiviljad kasvavad tugevamad ja
suuremad ning on paremate maitseomadustega.
Ferticare
Osmocote
Mineraalsed
väetised jagunevad kaheks:
lihtväetised,
mis
omakorda jagunevad mikro- ja
makroväetisteks. Mikroväetised
on näiteks lämmastik-, kaalium- ja
fosforväetised. Makroväetised
on boorväetised, tsinkväetised jne.
kompleksväetised,
mis jagunevad kombineeritud väetisteks ja väetissegudeks.
Kombineeritud väetised on
näiteks Cropcare NK ning
väetissegusid saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise
teel, näiteks Holding Invest väetissegud.
1.2.
Toime alusel:
a) otsesed
väetised – N, P, K
väetised, virts
N ehk
lämmastik on vajalik lehtede
ning varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul.
P ehk
fosfor on tarvilik
seemnete idanemiseks, juurdumiseks ning õiepungade arenguks.
K ehk
kaalium tugevadab kudesid,
vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab
õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks
kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
b) kaudsed
väetised – lubiväetised,
bakterväetised, turvas, õled
Lubiväetised
- Mulla
happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega. Lubiväetised
tuleks anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumale kultuurile ja
viia mulda künniga. Kuigi lubiväetised on suhteliselt pika
järelmõjuga, tuleks vähemalt 6...8 aasta pärast lupjamist
korrata.
Kasutatakse
kaltsiumkarbonaati (Ca CO3)
sisaldavaid lubiväetisi:
CaCO3
mõju:
reageerib
mullas leiduva süsihappega
läheb
seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks-
Ca(HCO3)2
kaltsiumvesinikkarbonaadi
kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist
välja
tekib
süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal, sest ta laguneb veeks
ja süsihappegaasiks: H2CO3 → H2O + CO2
vesi
ja süsihappegaas on vajalikud taimede kasvuks
1.3.
Toime kiiruse alusel:
a) kiirelt
toimivad väetised –
kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised
b) aeglased
toimivad väetised –
P-, K- väetised, Osmocote, väetispulgad, lubiväetised
1.4.
Taimetoiteelementide sisalduse alusel:
a)
ühekülgsed väetised – sisaldavad
vaid toiteelementi või mikroelementi
b)
mitmekülgsed väetised –
sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi või mikroelementi
c)
täisväetised – sisaldavad
kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi
1.5.
Vastavalt väliskujule ja konsistentsile:
a)
vedelväetised – vedelikud,
on mitmekülgsed väetised või täisväetised
b) tahked
väetised – tahke ainena,
võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised
Tahked
väetised jagunevad omakorda:
granuleeritud
– korrapäraste, enamasti
ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20
väetisetabletid
– graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi
püramiidja kujuga tabletid, Osmocote.
MULTŠID
ja GEOSÜNTEEDID
Multši all
mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud
kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse
säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil.
Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes
toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatatakse multše
dekoratiiveesmärkidel.
Multšikihi
optimaalseks paksuseks on 4…8 cm. Paksema kihi korral on oht, et
juured jäävad õhupuudusse, mis on taimedele hukutav. Multši ei
tohi panna vastu puu tüve. Puude ja põõsaste juurekael peab jääma
vabaks! Istikualuse pinna võib katta ka vett ja õhku läbilaskva
peenravaibaga. Selle dekoreerimiseks ja kinnitamiseks raputatakse
talle peale kiht kiviklibu, koorepuru vms. Põhku, pilliroogu,
hundinuiasid, kõrkjaid, merevetikaid (-adru), hakkepuitu, puidukoort
ja –laastusid kasutamisel on optimaalseks multšikihi paksuseks 7-8
cm. Muru niitmisjäänustega multšimisel ei tohiks kihi paksus
ületada 2,5-3 cm. Multšiks kasutatavat saepuru on soovitav lasta
eelnevalt 2 aastat seista. Põhku, vana heina ja puidujäätmeid on
kasulik kasutada koos roheliste taimeosadega.
2.1.
Multšid liigitatakse:
a)
Materjali järgi:
Orgaanilised multšid – peenestatud
männikoor, põhumatid, kookosmatid, rohu- ja põhuhekslid,
seenekasvatuse jääksubstraat, turvas ja turbagraanulid, paber,
puiduhake (toonitud hake), kompostide sõelumisjäägid, kompost,
kakaoubade koored.
Mineraalsed
multšid – graniitkillustik,
kergkruus ehk keramsiit, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, kruus,
liiv, merekarbid, tellisepuru, dekoratiivkivid.
Sünteetilised
kiled – erinevad
geotekstiilid, maasikakile, peenravaip.
Kombineeritud
multšid – geotekstiilid või
matid koos mineraalsete materjalidega, geotekstiilid või matid koos
orgaaniliste materjalidega. Sel juhul on orgaanilise või mineraalse
multšikihi paksus õhem, sest puudub oht multšikihi kiireks
segunemiseks kasvumullaga.
b)
Kasutusotstarbe järgi:
dekoratiivmultšid
istutusala-
ja pargimultšid
maastiku-
ja rajatisemultšid
tarbeaiamultšid
eriotstarbelised
multšid
2.2.
Orgaanilised multšid
Peenestatud
männikoor -
Keemilistelt
omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš.
Värske
puukoor on happeline (pH 4,1…4,8).
Pannakse
kohe mullapinnale või kasutatakse vahel filterkangast vm.
Hoiab
pinnases niiskust, vähendab umbrohtude levikut.
Umbrohtude
arengu häirimiseks on soovitav suvel 1…2 korda rehaga liigutada.
Koorepuru
paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm,
mullapinnale laotamise korral 10…20 cm.
Vajadusel
täiendada igal aastal.
Müügil
erinevad fraktsioonid.
Põhumatid
– Lühiajalised
lagunevad erosioonitõrjematid koosnevad ühtlaselt jaotatud
100%-lisest põllumajanduslikust põhust, mis on laguneva niidiga
kootud ühe- või kahekordse võrgu külge. Nende mattide
konstruktsioon kindlustab pinnase kaitse erosiooni eest ja soodustab
taimestiku kasvu olenevalt tüübist 45 päeva kuni 12 kuud. Antud
matte sobib kasutada näiteks laugete nõlvadega aladel ja vähese
veevooluga kanalites. Pärast mattide lagunemist kaitseb pinnast
erosiooni eest juba võrsunud taimestik.
Kookosmatid
– Pikemaajalistes
lagunevates erosioonitõrjemattides kasutatakse kahekordset
võrgustikku ja need sisaldavad kauakestvast kookoskiust osiseid.
Nende mattide konstruktsioon kindlustab pinnase kaitse erosiooni eest
ja soodustab taimestiku kasvu olenevalt toote tüübist alates 18
kuust kuni 36 kuuni. Antud matte sobib kasutada näiteks järskudel
nõlvadel, kiire veevooluga kanalites ja veekogude kallaste
kindlustamisel. Pärast mattide lagunemist kaitseb pinnast erosiooni
eest juba võrsunud taimestik.
Põhuhekslid
(põhk) -
Sobib
suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe
lämmastikku.
Paremini
sobib nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened.
Enne
kasutamist tükeldada või komposteerida.
Kõduneb
kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2
sisaldus.
Kasutusiga
1 aasta.
Väetusväärtust
ei oma, laguneb kiiresti.
Mulda
kaevates parandab (muudab) mulla õhustatust.
Kasutada
koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist.
Peale
kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8…10 cm.
Kevadel
peaks eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini.
Laseb
õhku läbi ka peale vihma, kuivab kiiresti.
Suurendab
mulla huumusesisaldust.
Eemaldamist
ei vaja, kuna laguneb kiiresti.
Maasikaistanduses
võib peale saaki põletada koos lehtedega.
Võib
meelitada hiiri.
Pilt
võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“
õppematerjalist.
Muruniide
-
Laotada 2…3 cm
(kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi.
Soovitav kasutada
segatult (liiv, turvas, puulehed).
Parim on
liblikõieliste haljasmass.
Suve teisel poolel
lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete
puitumist.
Paksu kihina on
libe. Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline.
Võib muuta mulla
happelisemaks.
Hoiab mulla
niiskust.
Takistab umbrohtude
kasvamist.
Lagunedes parandab
pinnase struktuuri, muld püsib kobe.
Ergutab vihmausside
tegevust, sügisel võib mulda kaevata.
Noor rohi sisaldab
palju taimele vajalikke toitaineid.
Turvas
-
Kasutatakse
happelist mulda vajavate taimede multšimiseks.
Kasutatakse segus
mullaga, kuna parandab mulla struktuuri ja suurendab selle
veemahutavust.
Mulla temperatuur
on turba all päeval madalam ja öösel kõrgem.
Kihi paksus
2…5…8…10 cm.
1 ruutmeetrile 5…6
kg turvast.
Segunedes parandab
liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi.
Varakevadel
multšides takistab maa soojenemist.
Mineraliseerub ja
vajub kokku ning vajab juurdelisamist.
Vajadusel lisada
lubiväetist ja kompleksväetist.
Paber
-
Valmistatakse
spetsiaalset pabermultši või pappkraesid.
Kasutatakse ka
peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp
Laguneb täielikult
vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul.
Imab hästi vett,
vee läbilaskvus hea.
Takistab umbrohtude
arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust.
Kevadel laotada
2…5…15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka
juurumbrohtusid
Kasutatakse ka
õhema kihina, kui taimed istutatakse väikestesse sisselõigetesse
Esteetilisuse
tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga,
taimse materjaliga vm.
Laguneb
ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab
mulla struktuuri.
Pilt
võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“
õppematerjalist.
Puiduhake
– Hakkpuit
ehk
puiduhake (inglise
keeles wood
chips)
on hakkuriga
võsast,
raiejäätmetest või muust tarbepuiduks sobimatust puidumaterjalist
toodetud peenestatud kütteaine.
Hakkpuitu
kasutatakse peale kütte ka tselluloosi
tootmiseks,
samuti radade katteks jm.
Toonitud
puiduhake
Kompost
-
Puulehed
-
Värsked
lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem.
Puhas
lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks
rododendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid
neutraliseerivaid materjale.
Soovitav
katta (segada) mõne koredama multšiga.
Toored
lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad
kui rohuhake.
Haigused
ja kahjurid talvituvad lehtede all.
Vältida
haigestunud lehti.
Pilt
võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“
õppematerjalist.
Saepuru
-
Puukoorest
2…2,5 korda vähem taimetoitaineid (vähe).
Lisada
lämmastikku, rikub pinnase lämmastiku tasakaalu.
Sobib
kasutada peenarde vahel.
Värske
laast võib olla toksiline, kuna kõdunemise protsessis moodustuvad
orgaanilised happed.
Paigaldatakse
2…8 (12… 30) cm paksuselt. Paks kiht ei lase õhku läbi.
Veesisaldus
ja läbilaskvus on keskmine.
Saepurus
leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne
kasutamist soovitav lasta 2 aastat seista.
Võimalusel
eelistada lehtpuu saepuru.
Vaarikate
saagikus tõuseb 15…20%.
Kapsale,
kartulile ja porrule ei sobi.
Kõduneb
aeglaselt.
Kakaoubade
koored -
2.3.
Mineraalsed
multšid
Graniitkillustik,
kruus -
Kasutatakse
püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, kivimüürides,
soolokivina või teede tegemisel.
Karbonaatne
materjal neutraliseerib mulla happesust.
Asetada kangale
paksusega 2…3cm või maapinnale 8…10 cm paksuselt.
Rasketel muldadel
pannakse vee filtreerimiseks taime alla 2…3cm kihina.
Alumised kihid
vajuvad mulla sisse, seguneb mullaga.
Paigaldamine
ja eemaldamine töömahukas.
Kergkruus
ehk keramsiit
-
Kasutatakse
välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina või
pottidevahelise pinna täiteks.
Valmistatud
looduslikust lähteainest erineva tera suurusega.
Kerge, hea
paigaldada.
Põletamatu,
külmakindel, niiskuskindel, tugev.
Ei sisalda
kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane.
Ei meeldi
närilistele ega putukatele.
Peenardes
kasutamisel võib kasutada koos peenravaibaga.
Liiv
- Liiv
muudab pealmise mullakihi poorsemaks ja parandab taimejuurte
varustatust õhuga.
Klaasgraanulid
-
Dekoratiivkivid
- Dekoratiivkivid
lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, taimede
multšimiseks, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse,
hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse. Kive on
erinevaid, näiteks punane graniit, valge gabro, must diabaas. Kivid
on suuruses 8–12 mm.
Suured
dekoratiivkivid on ümarad või lapikud suuruses 20–50 mm. Suured
dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning
koos kivisillutise, puu või muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies
mõnusad teeradadel ja terrassidel. Suuri dekoratiivkive saab
kasutada ka sisekujunduses.
Rannakivid
(suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad
nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste
taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid
jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.
Tellisepuru
- Taaskasutatud
tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on
multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile
sügavroheliste okastaimede kõrval.
Merekarbid
-
2.4.
Geosünteedid
Geotekstiilid
ehk
filterkangad on polüpropüleen/polüester- või kõrgtihedusega
polüetüleenkiududest kootud või mittekootud väga vastupidavad,
vett - ja õhku läbilaskvad kangad. Kangaste kaal on vahelduvalt 100
- 3000 g/m², kasutusklass 2 - 5 ja tõmbetugevus 6 - 60 kN/m.
Põhifunktsioonid
Kasutamine
teedeehitusel
hoiu-
ja parkimisplatside ning spordiväljakute rajamisel
drenaažisüsteemide
rajamisel vundamentide, keldrite ja katuseaedade juures
pinnaseerosiooni
tõkestamisel
kallaste
ja nõlvade kindlustamisel
supelrandade
heakorrastamisel
puujuurte
ja umbrohu leviku takistamiseks
mitmesuguste
tugiseinte ehitamisel
geomembraanide
mehaaniliseks kaitseks
Filterkangas
on
polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse
pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu
tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal
136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab
erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab
struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi.
Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest
ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali
ja selle peale asetatakse kruusakiht.
Juuretõkkekangas
on
vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane.
Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse
või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks
killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend
turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab
mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja
sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja
mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita
nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada
juurte levikut maapinna kaudu.
Maasikakile - Maasikakile
hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja
viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja
saagikoristuse ajal on marjad puhtad. Kile
on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede
istutamise ajal.
Tekstiilmultš
on
kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6
aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav
ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast
kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede
juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana.
Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide
eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel
lillepeenras.
Paigaldamine:
kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava
noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse
kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru
või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja
nälkjate tegutsemist taimede vahel.
Peenravaip
on
vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett
läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat.
Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist
pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-,
teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne
kattena.
Paigaldamine:
·
Katke tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala peenravaibaga.
Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või
mätastega.
·
Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast
taimest veidi suuremad ristlõiked.
·
Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk.
·
Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku.
·
Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru,
killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Milles seisneb
multši kasulikkus?
multš
aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
väldib
mullale kooriku teket,
vähendab
või väldib umbrohu kasvu,
vähendab
mulla temperatuuri suurt kõikumist,
aeglustab
kevadel maa sulamist,
võimaldab
reguleerida mulla happesust või leelisust,
vähendab
mulla paatumist ja erosiooni,
alandab
tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
parandab
mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
on
dekoratiivne aiakujunduselement,
võib
varustab taimi orgaanilise väetisega,
soodustab
kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
hoiab
ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral
Millised on
multšimisega kaasnevad probleemid?
Multšiga
kaetud maa sulab kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu
võib taimede vegetatsiooniperiood alata kuni paar nädalat hiljem.
Paksem
multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste
varakevadist füsioloogilist põuda ehk päikesepõletust. Multši
all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid;
maapealsete osade kaudu aga toimub aurumine sellest hoolimata. Selle
tulemusena taim kuivab.
Orgaaniliste
süsinikurikaste multšide (männikoor, hake, põhuhekslid)
lagundamisel tarbivad mikroorganismid ära suure osa taimedele
vajalikust lämmastikust (denitrifikatsioon).
Puude
võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüve lähedusse ja
matta juurekaela lubamatult sügavale; see põhjustab kasvuhäireid,
tüve haudumist, koorepõletikke ning tüvemädanikke.
Multšide
pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti.
Eeltoodut
silmas pidades ei ole soovitav kasutada ettenähtust paksemaid
multšikihte; sobivaks paksuseks on 5...7 (10) cm (tihenenult).
Lisaks vajab multš ka hooldamist: regulaarset õhutamist,
kobestamist ja tasandamist, umbrohtude eemaldamist, puhastamist ja
vajadusel täiendamist.
3.
KATTEKANGAD
3.2.
Katteloor
- Valge
polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti
aitab katteloori kasutamine pikendada taimede võimalikku
kasvuperioodi, seega saada varajasemat või
hilisemat
saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase
õhutemperatuuri kõikumisi.
Lihtsamalt
öeldes, loori all jahtub päeval soojenenud maa aeglasemalt.
Maailmas
on katteloori tootjaid palju, nende kvaliteet on erinev ja
hinnaskaala väga lai.
Klassikaline
katteloor kaalub 17gr/m ². Selle abil saab kaitsta taimi kergemate
öökülmade
ja
kahjurite eest ning aitab saada kuni paar nädalat varasemat saaki,
või hoida
kultuure
kauem põllul. Eriti varajase saagi saamiseks varakevadel ja
karedaleheliste kultuuride (maasikas, kartul) katmiseks soovitame 23
grammist loori e. talveloori. See on tihedam, tugevam
ja
vastupidavam.
3.3.
Pakasekaitsekangas
ehk
külmakate kaitseb
külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas
asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa
on jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist.
Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta ja
säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb ka
jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja
UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas.
Kaal u. 300 g/m2.
Pakasekaitsekangaid
on saadaval ka toredate talviste tegelastena:
3.4.
Talveloor
kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid,
roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi
talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse
taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna
sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi
õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist
kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni.
Minu
arvamus:
Kuna mu eluruumil kahjuks aeda ümber pole ja maakodu ka
ei oma, siis ei ole saanud ühtki uurimisalust materjali ise kasutada
ja proovida, et näha ja omal nahal kogeda nende häid ja halbu
külgi, et selle kohta mingi arvamus kujundada. Müüjad kiidavad oma
tooteid taevani, et neid ostetaks, kuid kui head nad tegelikult on ja
mis on kasutamise negatiivsed küljed, sellest ei räägi valjusti
keegi. Seetõttu arvan, et kogu selle multšimise, väetamise ja
taimekatmise peaks enne ise omal käel läbi tegema ning siis
oskaksin nende kohta oma põhjendatud arvamuse öelda, praegu midagi
neist soovitades või maha tehes kordaksin lihtsalt kellegi teise
sõnu ja see ei oleks ju minu isiklik arvamus. Kindlasti kavatsen oma
tulevasele maalapile rajada kiviktaimla ning lille- ja
köögiviljapeenrad, laste liivakasti, käigurajad ning muudki kui
ruumi jagub. Loodan ainult, et aianduskooli lõppedes on mul
piisavalt oskusi ja teadmisi, et oma õueala ise enda nägemuse järgi
sobivaks kujundada. Leian, et õuealale uue näo loomise käigus
oleks ju väga hea kasutada uurimuse tarbeks leitud häid ideid ja
materjale, sest nüüd olen juba enamvähem kursis, mis aedniku jaoks
poodides pakkumisel on ja kooli lõpuks loodetavasti tean täpselt ka
kuidas neid kasutatakse.
Kasutatud
kirjandus:
Väetamise
põhimõtted, väetised ja väetamine (välja prinditud materjal);
Katrin Uurman; 2014
-
-
-
-
-
Haljasalade
kasvupinnased ja multšid; Aino Mölder; Luua; 2012
-
-
-
Mullomaduste
parandamine – Räpina aianduskooli konspekt
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
.jpg)
