reede, 30. jaanuar 2015

Multšide, geosünteetide, kattekangaste ja väetiste uurimus

UURIMUS VÄETISTE, MULTŠIDE, KATTEKANGASTE JA GEOSÜNTEETIDE OMADUSTE JA KASUTAMISE KOHTA


1. VÄETISED

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. Väetistega viime taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist, külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist.

Väetised jagunevad:

    1.1. Koostise alusel:

    a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised, põhk, puidujäätmed (puukoor, saepuru), puude ja põõsaste lehed, mereadru jne.
Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud toiduosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena. Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse. Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks. Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid. Kõige väärtuslikumaks peetakse linnusõnnikut, mis on müügil kanakakagraanulitena.






Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest.





Kompost (ladina keeles compositus) on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis.
Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid (mesofiilsed ja termofiilsed bakterid), aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside alguses madalatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid: herilased, sipelgad, ümarussid, kakandid, vihmaussid, liblikate röövikud jne.





Haljasväetis on toores taimne mass, mis väetamise otstarbel küntakse mulda.





Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi). Põhk on tera- ja kaunviljakasvatuse ning seemneheinakasvatuse kõrvalsaadus






Lehed tuleks ära korjata noorte võrsete, muru ja igihaljaste taimede pealt, sest niisked lehed võivad põhjustada mädanikku. Nad varjavad valguse ka muru pealt ja sellele tekivad inetud pruunid laigud. Igal pool aga lehed kurja ei tee. Näiteks puude, põõsaste ja puhmikute alla ning puhtaks tehtud lille- ning köögiviljapeenardele võib lasta koguneda kuni 10 cm paksusel lehekihil. Kõige parem on, kui kaevata lehed hargiga mulda, et tuul neid minema ei puhuks ja lagunemisprotsess saaks kiiremini alata. See kindlustab värske toitainerikka huumuse tekke, mis aitab taimedel kevadel taas täies ilus õide puhkeda. Kõige paremini sobivad lehemulla tegemiseks õistaimede ja viljapuude lehed. Sellisel meetodil saab lahti suurest hulgast lehtedest ning lehtedes ja okstes leiduvad toitained toimivad maheväetisena. Lehekate hoiab taimed soojas ning kaitseb neid talvekülmade eest. Kõdunemata jäänud lehed tuleks kevadel kindlasti eemaldada, sest kasvama hakkavad taimed vajavad värsket õhku ning päikesevalgust.





Mereadru - Eesti rannikualadel ja saartel on orgaanilise väetisena kasutatud põisadrut (Fucus vesiculosus), mille kuivaine on suhteliselt taimetoiteelementide rikas. Kuna adru laguneb mere ääres võrdlemisi kiiresti ja sellega kaasnev toiteelementide kadu on nimetamisväärne, tuleks sügistormidega väljauhutud adru enne püsivate külmade saabumist põlluserva vedada ning virnastada. Pärast sulamist ja mõnenädalast käärimist kevadel võib selle laiali laotada ning sisse künda. See on suurepärane sõnniku asendaja. Adru laguneb mullas kiiresti, selles sisalduvad toiteelemendid muutuvad taimedele kergesti omastatavaks.




      b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt.

Ammooniumnitraat on puhas, kontsentreeritud, taimede poolt kiiresti omastatav lihtlämmastikväetis, mis on ülemaailmselt hästi tuntud ja populaarne. Ammooniumnitraadiga väetatakse taimi nende külvamiseni ja kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Ammooniumnitraadiga väetamine kiirendab taimede kasvu ja arengut, kõrvaldab lehtede kolletamise, taimed muutuvad valgu- ja suhkrurikkamateks.





Superfosfaat - Fosfor avaldab positiivset mõju juurestiku arengule, aitab viljadel õigeaegselt valmida, puu- ja köögiviljad kasvavad tugevamad ja suuremad ning on paremate maitseomadustega.





Ferticare





Osmocote





Mineraalsed väetised jagunevad kaheks:

  • lihtväetised, mis omakorda jagunevad mikro- ja makroväetisteks. Mikroväetised on näiteks lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised. Makroväetised on boorväetised, tsinkväetised jne.
  • kompleksväetised, mis jagunevad kombineeritud väetisteks ja väetissegudeks. Kombineeritud väetised on näiteks Cropcare NK ning väetissegusid saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel, näiteks Holding Invest väetissegud.

1.2. Toime alusel:
      a) otsesed väetised – N, P, K väetised, virts

N ehk lämmastik on vajalik lehtede ning varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul.
P ehk fosfor on tarvilik seemnete idanemiseks, juurdumiseks ning õiepungade arenguks.
K ehk kaalium tugevadab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
Virts on loomade vedelatest väljaheidetest, sõnnikust eraldunud veest ja uhtveest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse väetisena.

      b) kaudsed väetised – lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled

Lubiväetised - Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega. Lubiväetised tuleks anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumale kultuurile ja viia mulda künniga. Kuigi lubiväetised on suhteliselt pika järelmõjuga, tuleks vähemalt 6...8 aasta pärast lupjamist korrata.
Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi:
  • Klinkritolm
  • Dolomiidi- ja paekivijahu
  • Tolmpõlevkivituhk
CaCO3 mõju:
  • reageerib mullas leiduva süsihappega
  • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2
  • kaltsiumvesinikkarbonaadi kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja
  • tekib süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal, sest ta laguneb veeks ja süsihappegaasiks: H2CO3 → H2O + CO2
  • vesi ja süsihappegaas on vajalikud taimede kasvuks

1.3. Toime kiiruse alusel:

a) kiirelt toimivad väetised – kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised
b) aeglased toimivad väetised – P-, K- väetised, Osmocote, väetispulgad, lubiväetised

1.4. Taimetoiteelementide sisalduse alusel:

a) ühekülgsed väetised – sisaldavad vaid toiteelementi või mikroelementi
b) mitmekülgsed väetised – sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi või mikroelementi
c) täisväetised – sisaldavad kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi
1.5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile:
a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised
b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised

Tahked väetised jagunevad omakorda:

  • kristallilised - suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat;



  • pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm;



  • granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20



  • väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5 cm pikkused pulgad;



  • väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote.




  1. MULTŠID ja GEOSÜNTEEDID

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatatakse multše dekoratiiveesmärkidel.
Multšikihi optimaalseks paksuseks on 4…8 cm. Paksema kihi korral on oht, et juured jäävad õhupuudusse, mis on taimedele hukutav. Multši ei tohi panna vastu puu tüve. Puude ja põõsaste juurekael peab jääma vabaks! Istikualuse pinna võib katta ka vett ja õhku läbilaskva peenravaibaga. Selle dekoreerimiseks ja kinnitamiseks raputatakse talle peale kiht kiviklibu, koorepuru vms. Põhku, pilliroogu, hundinuiasid, kõrkjaid, merevetikaid (-adru), hakkepuitu, puidukoort ja –laastusid kasutamisel on optimaalseks multšikihi paksuseks 7-8 cm. Muru niitmisjäänustega multšimisel ei tohiks kihi paksus ületada 2,5-3 cm. Multšiks kasutatavat saepuru on soovitav lasta eelnevalt 2 aastat seista. Põhku, vana heina ja puidujäätmeid on kasulik kasutada koos roheliste taimeosadega.

2.1. Multšid liigitatakse:

a) Materjali järgi:

  1. Orgaanilised multšid – peenestatud männikoor, põhumatid, kookosmatid, rohu- ja põhuhekslid, seenekasvatuse jääksubstraat, turvas ja turbagraanulid, paber, puiduhake (toonitud hake), kompostide sõelumisjäägid, kompost, kakaoubade koored.
  2. Mineraalsed multšid – graniitkillustik, kergkruus ehk keramsiit, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, kruus, liiv, merekarbid, tellisepuru, dekoratiivkivid.
  3. Sünteetilised kiled – erinevad geotekstiilid, maasikakile, peenravaip.
  4. Kombineeritud multšid – geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega, geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega. Sel juhul on orgaanilise või mineraalse multšikihi paksus õhem, sest puudub oht multšikihi kiireks segunemiseks kasvumullaga.

b) Kasutusotstarbe järgi:

  1. dekoratiivmultšid
  2. istutusala- ja pargimultšid
  3. maastiku- ja rajatisemultšid
  4. tarbeaiamultšid
  5. eriotstarbelised multšid

2.2. Orgaanilised multšid

Peenestatud männikoor -

  • Keemilistelt omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš.
  • Värske puukoor on happeline (pH 4,1…4,8).
  • Pannakse kohe mullapinnale või kasutatakse vahel filterkangast vm.
  • Hoiab pinnases niiskust, vähendab umbrohtude levikut.
  • Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel 1…2 korda rehaga liigutada.
  • Koorepuru paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamise korral 10…20 cm.
  • Vajadusel täiendada igal aastal.
  • Müügil erinevad fraktsioonid.




Põhumatid – Lühiajalised lagunevad erosioonitõrjematid koosnevad ühtlaselt jaotatud 100%-lisest põllumajanduslikust põhust, mis on laguneva niidiga kootud ühe- või kahekordse võrgu külge. Nende mattide konstruktsioon kindlustab pinnase kaitse erosiooni eest ja soodustab taimestiku kasvu olenevalt tüübist 45 päeva kuni 12 kuud. Antud matte sobib kasutada näiteks laugete nõlvadega aladel ja vähese veevooluga kanalites. Pärast mattide lagunemist kaitseb pinnast erosiooni eest juba võrsunud taimestik.

Kookosmatid – Pikemaajalistes lagunevates erosioonitõrjemattides kasutatakse kahekordset võrgustikku ja need sisaldavad kauakestvast kookoskiust osiseid. Nende mattide konstruktsioon kindlustab pinnase kaitse erosiooni eest ja soodustab taimestiku kasvu olenevalt toote tüübist alates 18 kuust kuni 36 kuuni. Antud matte sobib kasutada näiteks järskudel nõlvadel, kiire veevooluga kanalites ja veekogude kallaste kindlustamisel. Pärast mattide lagunemist kaitseb pinnast erosiooni eest juba võrsunud taimestik.





Põhuhekslid (põhk) -
  • Sobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku.
  • Paremini sobib nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened.
  • Enne kasutamist tükeldada või komposteerida.
  • Kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus.
  • Kasutusiga 1 aasta.
  • Väetusväärtust ei oma, laguneb kiiresti.
  • Mulda kaevates parandab (muudab) mulla õhustatust.
  • Kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist.
  • Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8…10 cm.
  • Kevadel peaks eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini.
  • Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuivab kiiresti.
  • Suurendab mulla huumusesisaldust.
  • Eemaldamist ei vaja, kuna laguneb kiiresti.
  • Maasikaistanduses võib peale saaki põletada koos lehtedega.
  • Võib meelitada hiiri.


Pilt võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“ õppematerjalist.


Muruniide -

  • Laotada 2…3 cm (kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi.
  • Soovitav kasutada segatult (liiv, turvas, puulehed).
  • Parim on liblikõieliste haljasmass.
  • Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist.
  • Paksu kihina on libe. Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline.
  • Võib muuta mulla happelisemaks.
  • Hoiab mulla niiskust.
  • Takistab umbrohtude kasvamist.
  • Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe.
  • Ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata.
  • Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid.




Turvas -

  • Kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks.
  • Kasutatakse segus mullaga, kuna parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust.
  • Mulla temperatuur on turba all päeval madalam ja öösel kõrgem.
  • Kihi paksus 2…5…8…10 cm.
  • 1 ruutmeetrile 5…6 kg turvast.
  • Segunedes parandab liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi.
  • Varakevadel multšides takistab maa soojenemist.
  • Mineraliseerub ja vajub kokku ning vajab juurdelisamist.
  • Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist.




Paber -

  • Valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid.
  • Kasutatakse ka peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp
  • Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul.
  • Imab hästi vett, vee läbilaskvus hea.
  • Takistab umbrohtude arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust.
  • Kevadel laotada 2…5…15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka juurumbrohtusid
  • Kasutatakse ka õhema kihina, kui taimed istutatakse väikestesse sisselõigetesse
  • Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm.
  • Laguneb ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab mulla struktuuri.


Pilt võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“ õppematerjalist.


Puiduhake – Hakkpuit ehk puiduhake (inglise keeles wood chips) on hakkuriga võsast, raiejäätmetest või muust tarbepuiduks sobimatust puidumaterjalist toodetud peenestatud kütteaine.
Hakkpuitu kasutatakse peale kütte ka tselluloosi tootmiseks, samuti radade katteks jm.





Toonitud puiduhake





Kompost -





Puulehed -
  • Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem.
  • Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale.
  • Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga.
  • Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake.
  • Haigused ja kahjurid talvituvad lehtede all.
  • Vältida haigestunud lehti.




Pilt võetud Räpina aianduskooli „Pinnakattematerjalide“ õppematerjalist.


Saepuru -
  • Puukoorest 2…2,5 korda vähem taimetoitaineid (vähe).
  • Lisada lämmastikku, rikub pinnase lämmastiku tasakaalu.
  • Sobib kasutada peenarde vahel.
  • Värske laast võib olla toksiline, kuna kõdunemise protsessis moodustuvad orgaanilised happed.
  • Paigaldatakse 2…8 (12… 30) cm paksuselt. Paks kiht ei lase õhku läbi.
  • Veesisaldus ja läbilaskvus on keskmine.
  • Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat seista.
  • Võimalusel eelistada lehtpuu saepuru.
  • Vaarikate saagikus tõuseb 15…20%.
  • Kapsale, kartulile ja porrule ei sobi.
  • Kõduneb aeglaselt.




Kakaoubade koored -





2.3. Mineraalsed multšid


Graniitkillustik, kruus -
  • Kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, kivimüürides, soolokivina või teede tegemisel.
  • Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust.
  • Asetada kangale paksusega 2…3cm või maapinnale 8…10 cm paksuselt.
  • Rasketel muldadel pannakse vee filtreerimiseks taime alla 2…3cm kihina.
  • Alumised kihid vajuvad mulla sisse, seguneb mullaga.
  • Paigaldamine ja eemaldamine töömahukas.




Kergkruus ehk keramsiit -

  • Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks.
  • Valmistatud looduslikust lähteainest erineva tera suurusega.
  • Kerge, hea paigaldada.
  • Põletamatu, külmakindel, niiskuskindel, tugev.
  • Ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane.
  • Ei meeldi närilistele ega putukatele.
  • Peenardes kasutamisel võib kasutada koos peenravaibaga.




Liiv - Liiv muudab pealmise mullakihi poorsemaks ja parandab taimejuurte varustatust õhuga.





Klaasgraanulid -





Dekoratiivkivid - Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, taimede multšimiseks, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse. Kive on erinevaid, näiteks punane graniit, valge gabro, must diabaas. Kivid on suuruses 8–12 mm.
Suured dekoratiivkivid on ümarad või lapikud suuruses 20–50 mm. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutise, puu või muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terrassidel. Suuri dekoratiivkive saab kasutada ka sisekujunduses.
Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.





Tellisepuru - Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.





Merekarbid -





2.4. Geosünteedid

Geotekstiilid ehk filterkangad on polüpropüleen/polüester- või kõrgtihedusega polüetüleenkiududest kootud või mittekootud väga vastupidavad, vett - ja õhku läbilaskvad kangad. Kangaste kaal on vahelduvalt 100 - 3000 g/m², kasutusklass 2 - 5 ja tõmbetugevus 6 - 60 kN/m.

Põhifunktsioonid
  • eristamine
  • filtreerimine
  • dreenimine
  • tugevdamine (armeerimine)
  • erinevate maa- ning vesiehituslike materjalide kaitsmine.
Kasutamine
  • teedeehitusel
  • hoiu- ja parkimisplatside ning spordiväljakute rajamisel
  • drenaažisüsteemide rajamisel vundamentide, keldrite ja katuseaedade juures
  • pinnaseerosiooni tõkestamisel
  • kallaste ja nõlvade kindlustamisel
  • supelrandade heakorrastamisel
  • puujuurte ja umbrohu leviku takistamiseks
  • mitmesuguste tugiseinte ehitamisel
  • geomembraanide mehaaniliseks kaitseks


Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.





Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.






Maasikakile - Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad. Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede istutamise ajal.




Tekstiilmultš on kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Paigaldamine: kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.





Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Paigaldamine:
· Katke tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega.
· Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked.
· Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk.
· Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku.
· Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.





Milles seisneb multši kasulikkus?

  • multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
  • väldib mullale kooriku teket,
  • vähendab või väldib umbrohu kasvu,
  • vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
  • aeglustab kevadel maa sulamist,
  • võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
  • vähendab mulla paatumist ja erosiooni,
  • alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
  • parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
  • on dekoratiivne aiakujunduselement,
  • võib varustab taimi orgaanilise väetisega,
  • soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
  • hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral

Millised on multšimisega kaasnevad probleemid?

  • Multšiga kaetud maa sulab kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu võib taimede vegetatsiooniperiood alata kuni paar nädalat hiljem.
  • Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist füsioloogilist põuda ehk päikesepõletust. Multši all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid; maapealsete osade kaudu aga toimub aurumine sellest hoolimata. Selle tulemusena taim kuivab.
  • Orgaaniliste süsinikurikaste multšide (männikoor, hake, põhuhekslid) lagundamisel tarbivad mikroorganismid ära suure osa taimedele vajalikust lämmastikust (denitrifikatsioon).
  • Puude võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüve lähedusse ja matta juurekaela lubamatult sügavale; see põhjustab kasvuhäireid, tüve haudumist, koorepõletikke ning tüvemädanikke.
  • Multšide pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti.

Eeltoodut silmas pidades ei ole soovitav kasutada ettenähtust paksemaid multšikihte; sobivaks paksuseks on 5...7 (10) cm (tihenenult). Lisaks vajab multš ka hooldamist: regulaarset õhutamist, kobestamist ja tasandamist, umbrohtude eemaldamist, puhastamist ja vajadusel täiendamist.

3. KATTEKANGAD




3.2. Katteloor - Valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti aitab katteloori kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat või
hilisemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi.
Lihtsamalt öeldes, loori all jahtub päeval soojenenud maa aeglasemalt.
Maailmas on katteloori tootjaid palju, nende kvaliteet on erinev ja hinnaskaala väga lai.
Klassikaline katteloor kaalub 17gr/m ². Selle abil saab kaitsta taimi kergemate öökülmade
ja kahjurite eest ning aitab saada kuni paar nädalat varasemat saaki, või hoida
kultuure kauem põllul. Eriti varajase saagi saamiseks varakevadel ja karedaleheliste kultuuride (maasikas, kartul) katmiseks soovitame 23 grammist loori e. talveloori. See on tihedam, tugevam ja
vastupidavam.




3.3. Pakasekaitsekangas ehk külmakate kaitseb külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta ja säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2.





Pakasekaitsekangaid on saadaval ka toredate talviste tegelastena:




3.4. Talveloor kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kate asetatakse taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest. Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni.






Minu arvamus:

Kuna mu eluruumil kahjuks aeda ümber pole ja maakodu ka ei oma, siis ei ole saanud ühtki uurimisalust materjali ise kasutada ja proovida, et näha ja omal nahal kogeda nende häid ja halbu külgi, et selle kohta mingi arvamus kujundada. Müüjad kiidavad oma tooteid taevani, et neid ostetaks, kuid kui head nad tegelikult on ja mis on kasutamise negatiivsed küljed, sellest ei räägi valjusti keegi. Seetõttu arvan, et kogu selle multšimise, väetamise ja taimekatmise peaks enne ise omal käel läbi tegema ning siis oskaksin nende kohta oma põhjendatud arvamuse öelda, praegu midagi neist soovitades või maha tehes kordaksin lihtsalt kellegi teise sõnu ja see ei oleks ju minu isiklik arvamus. Kindlasti kavatsen oma tulevasele maalapile rajada kiviktaimla ning lille- ja köögiviljapeenrad, laste liivakasti, käigurajad ning muudki kui ruumi jagub. Loodan ainult, et aianduskooli lõppedes on mul piisavalt oskusi ja teadmisi, et oma õueala ise enda nägemuse järgi sobivaks kujundada. Leian, et õuealale uue näo loomise käigus oleks ju väga hea kasutada uurimuse tarbeks leitud häid ideid ja materjale, sest nüüd olen juba enamvähem kursis, mis aedniku jaoks poodides pakkumisel on ja kooli lõpuks loodetavasti tean täpselt ka kuidas neid kasutatakse.





Kasutatud kirjandus:


Postitaja: kell 1 kommentaar:
Tellimine: Postitused (Atom)